• Matuste pildistamise ajalugu on sama pikk, kui fotograafia ise. Õigupoolest on lahkunute pildistamine just see, mis fotograafiale alustalad pani. Ajavahemikul 1839-1930ndad oli mälestusfotode ja post-mortem fotode tegemine väga populaare. See oli aeg, kus surm võttis endaga kaasa tohutult inimesi – sõjad, haigused ja nälg tegid oma töö.
• Paljudest inimestest, eriti just lastest, ei tehtud nende eluaajal ühtegi fotot. Post-mortem fotograafia andis lähedastele võimaluse omada fotot lahkunust ning teda mälestada ja leinata.
• Tänapäeval on matusefotograafia olemus muidugi muutunud. Kuigi otseselt ei ole enam vaja pilti lahkunust endast, siis annavad tänapäevased tehnoloogilised vahendid võimaluse jäädvustada matusetalitust kui ühte elu osa, viimast etappi meie siinkäidud teest. Ehkki matusepäev on leinajale kahtlemata raske, on see päev, mis tähistab lahkunu elu ning on väärt jäädvustamist, nagu teisedki eluetapid. Need on mälestusfotod lähedastele, kes kohale tulla ei saa ning dokumentatsioon tulevastele põlvedele.
Pildil 47 meest, last ja naist poseerimas koos lahkunuga; hõbeželatiinprint, Ohio, ca 1910-ndad.
• Paljudest inimestest, eriti just lastest, ei tehtud nende eluaajal ühtegi fotot. Post-mortem fotograafia andis lähedastele võimaluse omada fotot lahkunust ning teda mälestada ja leinata.
• Tänapäeval on matusefotograafia olemus muidugi muutunud. Kuigi otseselt ei ole enam vaja pilti lahkunust endast, siis annavad tänapäevased tehnoloogilised vahendid võimaluse jäädvustada matusetalitust kui ühte elu osa, viimast etappi meie siinkäidud teest. Ehkki matusepäev on leinajale kahtlemata raske, on see päev, mis tähistab lahkunu elu ning on väärt jäädvustamist, nagu teisedki eluetapid. Need on mälestusfotod lähedastele, kes kohale tulla ei saa ning dokumentatsioon tulevastele põlvedele.
Pildil 47 meest, last ja naist poseerimas koos lahkunuga; hõbeželatiinprint, Ohio, ca 1910-ndad.
